Skip links

Ürask: Metsade vaikne hävitaja

Kes on ürask?

Ürask on pisike (kõigest 3-4 mm pikkune), kuid märkimisväärse mõjuga kahjur, kes on kurikuulus oma võime poolest tekitada ulatuslikke metsakahjustusi, eriti kuusepuistutele.

Üraski elutsükkel saab alguse, kui emane ürask puurib puukoore alla käigu munemiseks. Munadest kooruvad vastsed, kes toituvad puukoorest ja floeemist, mis on hädavajalik puu toitainete transpordiks. See tegevus nõrgestab puud ja põhjustab nende surma. Üraski arengutsükli kiirus sõltub suuresti temperatuurist ja võib varieeruda mitmest nädalast kuni mitme kuuni, olenevalt kliimatingimustest.

Ürask eelistab elupaigaks nõrgenenud ja stressis olevaid puid. Enamasti puid , mis on kannatanud põua, haiguste, tormikahjustuste või muude keskkonnastressorite käes. Üraskid on kohastunud leidma selliseid puid, kasutades ära nende nõrgenenud kaitsevõimet.

Täna oleme olukorras, kus ka kliimamuutused on oluliselt mõjutanud üraski levikut ja kahjulikkust. Soojemad ja kuivemad tingimused on loonud soodsad olud üraskite paljunemiseks ja levikuks.

Üraski hävitav mõju metsale

Üraski võime metsa hävitada on hämmastavalt kiire. Sõltuvalt üraski populatsiooni tihedusest ja metsa seisundist võib ürask kahjustada või täielikult hävitada ühe hektari metsa mõne nädala kuni mõne kuu jooksul. See kiirus teeb üraskist eriti ohtliku kahjuri, eriti kui arvestada, et suure populatsiooniga üraskikolooniad suudavad levida kiiresti naaberpiirkondadesse.

Üraski kahjustused mõjutavad oluliselt metsa majanduslikku väärtust . Kahjustatud puude väärtus langeb, sest neist saab ainult madala kvaliteedi ümarpalki või küttepuud. Lisaks sellele võib ulatuslik üraskikahjustus vähendada kogu metsaaluse maa väärtust, kuna see mõjutab metsa terviklikkust ja majandamisvõimalusi. Seega on üraskikahjustuste ennetamine ja tõrje investeering metsa tuleviku ja väärtuse säilitamisse.

Kuidas üraskit tuvastada ja mida teha edasi?

Üraski olemasolu kiirkontroll

Üraski olemasolu metsas saab tuvastada järgmiste märkide järgi:

  • Puukoore all olevad käigud: Koore alt võib leida keerulisi käigustikke, mida üraskid on puude sisse uuristanud.
  • Koorepuru ja vaik: Puukoore alt väljatungiv koorepuru ja vaik on selged märgid üraski tegevusest.
  • Kahjustatud lehestik ja okkad: Kui puu lehestik või okkad muutuvad pruuniks või kuivavad, võib see viidata üraskikahjustustele.
  • Üraskite lennuavad: Väikesed augud koore pinnal, kust üraskid väljuvad.

Esmased tegevused peale üraski avastamist

Metsaseaduse § 42 lõike 1 punkti 1 alusel peab metsaomanik hoolikalt jälgima metsa tervist ja kaitsema seda kahjurite ning haiguste eest. Samuti on metsaomanikul õigus igal aastal ilma metsateatist esitamata raiuda kuni 20 tihumeetrit puitu oma kinnistult. See võimaldab väiksemate kahjustuste kõrvaldamist ilma metsateatist esitamata ja metsakaitselist ekspertiisi tellimata, jälgides seejuures käesolevas juhendis tabelis 1 toodud kuupäevi.

Kui metsaomanik avastab laiaulatusliku kahjustuse, tuleb metsakaitseekspertiisi saamiseks esitada Keskkonnaametile metsateatis. Täpsemat teavet leiab Keskkonnaameti veebilehelt aadressil https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/metsandus/metsakaitseekspertiis. Metsakaitseekspertiisi tulemused edastatakse metsaomanikule 30 tööpäeva jooksul alates metsakahjustusest teatamisest, olgu see siis metsateatise või muu teabe kaudu. Ekspertiis viiakse tavaliselt läbi kogu kahjustatud alal korraga.

Kui avastad oma metsast üraski, peaksid tegutsema järgnevalt:

  • Reageeri kohe: Eemalda kahjustatud puud niipea kui võimalik, et piirata üraski levikut.
  • Konsulteeri spetsialistidega: Pöördu metsamajanduse spetsialistide poole, et saada nõu parimate tõrjevõtete osas.
  • Rakenda tõrjevõtteid: Parimaks viisiks on fermoonlõksud
  • Jälgi metsa tervist: Regulaarne metsa jälgimine aitab avastada ja reageerida uutele üraskikahjustustele õigeaegselt.